Viljandi Päevakeskus on Viljandi linna munitsipaalomandisse kuuluv asutus, mis tegutseb Viljandi Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti ning sotsiaalameti haldusalas.
Viljandi Päevakeskus alustas tegevust 1996. aasta alguses. Oma tegutsemise ajast pikka aega kandis asutus nime Viljandi Linna Munitsipaalasutus Päevakodu „Inkeri", kuid alates 2012. aasta aprillist kanname nime Viljandi Päevakeskus.
Asutuse tekkeloo juures mängisid tähtsad rolli Soome Vabariik, Eesti Ingerisoomlaste Liit ja Viljandi linn. Soome Vabariik soetas Viljandisse hoone, milleks oli Viljandi vanalinnas Pikal tänaval 1909. aastal valminud kahe korruseline traditsionalistlikus stiilis ja juugendlike detailidega kivihoone, mille lasi oma perele ehitada kunagine Viljandi kinnistusameti sekretär Oskar Christian Gabler. 1996. aastaks Soome Vabariigi abiga kõnealune hoone renoveeriti ning kuulub Eesti Ingerisoomlaste Liidule, kellelt Viljandi linn kõnealuses hoones kuni 2015. aasta lõpuni ruume rentis. Esimesi töötajaid koolitasid Tuusula sotsiaaltöökooli õppejõud.
Alates 2016. aastast tegutseb Viljandi Päevakeskuse kontori osa Sakala Keskuse II korrusel. Käesoleval ajal on Viljandi Päevakeskuses haridus- ja sotsiaalvaldkonnas tööl rohkem kui 40 inimest.
Viljandi kesklinnas Kaalu tänaval pakub Viljandi Päevakeskus rendipinnal keldrikorrusel saunateenust ning seda kohta on läbi aegade nimetatud „linnasaunaks". Viimati nimetatud saunas pakub Viljandi Päevakeskus saunateenust alates 2015. aasta algusest. Varem tegutses seal saunapidajana kohalik eraettevõtja. Ühes kalendrikuus ostavad kliendid sauna pääsemiseks ligikaudu 900 piletit.
Lisaks eelnevale teostab Viljandi Päevakeskus järelevalvet Viljandi linnas Leola tn 12a asuvate sotsiaalkorterite kasutamise üle. Samuti korraldab Viljandi Päevakeskus samal aadressil keldrikorrusel täiskasvanute varjupaiga teenuse pakkumist.
2014 sügisest on Viljandi Päevakeskuses täiskohaga tööl huvitegevuse juht, kelle ülesandeks on organiseerida huvialast tegevust ja läbi viia erinevaid üritusi. Huvitegevuse võimalused on Viljandi Päevakeskuses viimaste aastate jooksul laienenud ja mitmekesistunud, näiteks on korraldatud positiivset vastukaja leidnud keraamika kursusi ning aktiivne on osavõtt eakate joogast. Huvitegevuse osas oleme teinud aktiivset koostööd Viljandi Pensionäride Liiduga. Regulaarselt oleme hakanud korraldama infotunde, mis toimuvad üks kord kuus ning mille teemasid valides ja külalisi kutsudes oleme lähtunud põhimõttest, et infotunnid annaksid osavõtjatele võimalikult palju igapäevases elus reaalselt vajalikke teadmisi ja kogemusi.
Väga oluline roll Viljandi Päevakeskuse pakutavates teenustes on koduhooldusel. Hooldustöötajaid on Viljandi Päevakeskuses praegu tööl kaheksa inimest, kellest kaks tegelevad peamiselt eakate klientide kütte probleemide lahendamisega, mis tähendab puude ladustamist ja nende klientidele tuppa toomist. Ülejäänud kuus hooldustöötajat tegelevad klientide aitamisega nende igapäevaelus.
Viljandi Päevakeskuse kaasabil saavad abivajajad endale koju tellida sooja sööki ja seda soovi korral kasvõi seitsmel päeval nädalas.
Oleme viimaste aastate jooksul üritanud oma teenuste loetelu mitmekesistada ja abivajajaid oma inim- ja materiaalsete ressursside piires aidata. Küllaltki uute teenustena pakume saatja teenust ning sügava või raske puudega ja suure hooldusvajadusega isikutele, kellele on Viljandi Linnavalitsuse korraldusega määratud hooldaja, koduteenuste raames kindlaks määratud arv tunde isikuhooldusteenust tasuta.
Väga olulist rolli mängib Viljandi Päevakeskuse jaoks alates 01.01.2018 tööd alustanud laste ja perede osakond, mille põhieesmärgiks on tugispetsialistide pakutavate teenuste pakkumine Viljandi linna koolieelsetele lasteasutustele ja põhikoolidele. Aastal 2021 nimetati laste ja perede osakonna uueks nimeks laste ja perede tugikeskus.
